Wydgee station

Töö üksikasjad kindlad hakkasime maale sõitma. Hommikupoole käisime internetis, et blogisse väike sissekanne teha. Seejärel käisime sisseoste tegemas, sest lähim pood asub siin 90 km kaugusel Mt Magnetis. Suundusime mööda Great Northern Hwy 'd põhjapoole. Tee oli iseenesest äge, asustust hakkas kilomeetritega üha vähenema. Esimesed 200 km olid ainult teetööd, seega jäime me oma graafikust umbes tund aega maha. Auto paak hakkas juba tühjenema ja kell lähenes ka juba kuuele õhtul. Mul tuli väike pabin sisse. Kohale oleks jõudnud, aga arvestades et esimene tankla on 90 km kaugusel, kust me siis pärast bensu oleks saanud. Seletuseks kõigile, enamasti suletakse siin tanklad maanteedel umbes kella kuuest, sest siin kehtib reegel et pärast päikese loojangut tava autodega maanteedel ei sõideta. Teedel kõnnib liiga palju wildlife 'i ringi. Seega leidsime umbes 200 km pealt, mingist külakesest tankla ja asusime autot tankima, kusjuures kütus oli kolmandiku võrra juba kallim kui Perth 's. Autot tankides märkasime ühtesid noori auto juures suitsu tegemas, Kadi kommenteeris, et raudselt lähevad sinna samma kuhu meiegi. Oh imet üks neiu tundiski meid kohe ära, sest olime koos tööbüroos. Viisakused vahetatud, autol paak täis tangitud hakkasime sõitma, seekord juba koos :D 50 km enne farmi hakkas juba pimedaks minema, mina sõitsin silmad punnis peas, et mitte mõnele känguruule otsa sõita. Teise auto roolis oli saksa neiu, kes lasi rahulikult 120 -ga. Kusjuures maanteel on lubatud sõita 110 -ga, aga tee ise on natukene kitsam ja kurvilisem kui Tallinn-Tartu maantee :P Lõpuks jõudsime omadega ka sihtpunkti, kell oli jba 8:30 pm ja väljas oli kottpime. Nagu maakohale kombeks on siin valgusteid vähe ja igal pool on pimedus. Farmer oli kohe nii õnnelik ja ütles "teil on ju taskulambid ilusti kaasas". Meie Kadiga nagu kaks linnalast ei teadnud taskulampidest midagi :P Seega esimesed muljed olid päris jahmatavad :P Meid on siin kokku kaheksa, lisaks meile veel kuus töölist: neli Prantsusmaalt (Olivier, Julie, Cyril, Benjamin) ja kaks saksa neiut (Inga ja Caroline). Õhtuks sõime kiirnuudleid, tutvusime teistega ja läksime kiiresti tuttu, sest ei mina ega Kadi tahtnud näiteks mõne ussi peale astuda või ämblikuga kohtuda :D Farmer jagas ka kasulikke näpunäiteid: magama minnes tuleb voodi üle kontrollida et seal ei oleks mõni uss end sisse seadnud.

Esimene päev maal: neljapäev hommikusöök oli jube vara, 7:35. Hommikul tuli välja, et me ei saa oma tööga niipea alustada, sest melonid ja arbuusid ei ole veel valminud. Nii me siis vaatasime lihtsalt ringi. Farmeril on 170000 ha maad, kus kasvatatakse puuvilju ja kitsesid ja lambaid. Käisime võsavahel jalutamas ja nägime emusid, kitsesid ja jube palju kola, kõik on näha piltidel. Üldse tundub nagu ei oleks siin mingit korda, kõik jäetakse sinna kus käest ära kukub. Isegi ni öelda töökojas on mutrivõtmed krt teab kus, vaevalt keegi sealt midagi üles leiab. Lõunasöögi ajal rääkis Benjamin liiga palju, millepeale anti talle võsalõikur. Aprikoosi puude alt oli vaja maltsa niita :P Mina tsillisin farmeriga niisama kaasas. Vaatasime tema valdusi üle ja aitasin tal paari asja teha. Siin on kaks defitsiitset asja: elekter ja vesi. Elektrit toodetakse diisel generaatoriga, vett pumbatakse kas diiselmootoriga käitavate pumpadega või siis tuulejõul töötavate veski/pumpadega. Seega öösel ja päeval elektri ei ole, kui just spetsiaalselt generaatorit tööle ei panda. :D Õhtul tutvusime teiste töölistega pimedas istudes ja õlli libistades.