Novembri viimane nädal

Linn on juba jõulukaunistustest punnis. Poodides lastakse "Jingel bell" muusikat ja kõik on rõõmsad. Õhutemperatuur samas ainult tõuseb. Täna oli juba 28 kraadi :P
Pühapäeval käisime West-Australia Aquariumis, vaatasime siinsed veeelukad üle. Kõigile pakkus huvi muidugi hai kala. Haile sai isegi sima vaadata, sest suure akvaariumi all oli läbipaistva laega tunnel. Teistes akvaariumites sai tutvuda ka ülejäänud veeelukatega, näiteks "stonefish" kes nägigi välja nagu kivitükk ning oli väga kole. Neemo kala nägime ka ära :D.
Nädala hakul otsisime tööd. Kolmapäeval öeldi meile, pole autot pole tööd. Seega alustasime auto otsimist. Neljapäeval otsustas üks kohalik loll meie hosteli põlema panna. Sellest oli paras paanika. Kogu staff oli täiega murest murtud ja närvilised. Osade külaliste asjad tõmmati suisa otse tulest välja. Ka meie tuba sai suitsukahjustusi, seega peame hetkel dorm's magama. Uus ja huvitav kogemus, viie piluga samas toas magada. Selle jamaga meie neljapäevased seiklused ei lõppenud. Enne kui me sellest kõigest teada saime, ekslesime meie kuskil Perthi suburbis ja otsisime autot. Auto vaadatud asusime kodupoole. Kuna kell oli juba 8pm, siis ei sõitnud ükski buss üheski suunas. Nii me siis kõndisime, minujaoks ikka vääääga palju. Umbes tund aega mingis suunas, eramajade rajoonis. Tänavatel ei kõndinud mitte ühtegi teist inimest peale meie :P Kui olime tund aega astunud, nägime künka otsast bensiinijaama :D Seadsime omad kiired jalad sinnapoole ja lasime endale takso kutsuda :P
Auto otsimine on siin üldse raske. Kõik autod on jube räimed. Kui on tehniliselt korras siis on kere täitsa pekkis. Omanikud on kõik tädid, kes muudkui räägivad, kuidas nad ikka hoolduses käinud on ja mingi kriim kuskil ei ole ju oluline. Kui hakkasin täpsemalt uurima et mis siis autol tehtud on, siis oli mõistus otsas. Tädid ei teadnudki enam nii täpselt, mis hooldused tehtud said. Üks auto oli konkreetselt mingi asjanduse otsa keeranud, nii et tagumise koopa äär oli umbes 2 cm seespool. Lisaks oli keset katust ka veel mõlk. Oehh! Tädi ise oli jube rahul, rääkis mulle pikalt kuidas tema tütar oli selle autoga sõitnud ja kuidas tolle boyfriend on automehhanik. JUBE!
Lõpuks pühapäeval ostsime 1998.a. Mitsubishi Lancer'i. Seda autot kauplesin ma nädal aega ja sain hinnast alla vaid 200$. Kokkuvõtteks ühegi tädiga ei saanud hinda üle 200$ kaubelda. Üks mees müüs ühte neist autodest, mida ma vaatasin ja kui temaga hinnast rääkisin, pidi temagi oma õele helistama!!!
Laupäeval käisime Scarborough beach 'l. Lesisime niisama ja põlesime veel rohkem ära, vähemalt minuga oli nii. Teised Eesti kutid proovisid Bodyboardiga laineid püüda, mina aga proovisin ilma boardita :P
Täna kammisime tööbüroodes ringi, sellest mis seal juhtus aga järgmine kord!