Esimesed kaks päeva lihtsalt sõitsime, nii palju kui jõudsime. Esimese peatuse tegime Mt. Isa -s. Linn asub 900 km rannikust sisemaal. Võiks arvata, et väga eraldatud koht, kus ei ela peaaegu kedagi. Tegelikult aga on olemas kõik vajalik, suured toidupoed, vajalik pudipadi ja isegi Mäcas! Nimelt on tegemist kaevanduslinnaga, ning ümber kaevanduse on ehitatud töölistele vajalik keskus. Järgmisel päeval vurasime 650 km ja jõudsime linnakesse nimega Tennant Creeck. Seal nägime väga palju pärismaalasi. Kes igal pool ringi luusisid. Paremad riide poed olid trellistatud, et vist udishimulikud riideid proovima ei läheks, kui kauplus suletud on. Minevaim kaup oli alko poest VB õlu, mida osteti kastide kaupa. Kolmanda päeva hommikul sõitsime Alice Springsi poole, mis oli vaid 500 km kaugusel. Meie suureks imestuseks oli kõrb roheline ja kohati voolas vesigi üle tee. Nimelt on sel aastal Alice Springs -s sadanud vihma 360mm, eelmisel aastal sadas kokku 77mm. Teine huvitav tähelepanek, tee ääres nägime mitmer korral Aborigeene jalutamas veepudel käes, meie teada olime lähimast asustusest 100 km kaugusel. Kinni kahjuks ei pidanud ja ei küsinud: "Gday Mate! How is it going?"
Õhtupoolikuks sabusime Alice Springsi. Otsustasime kohe kiiresti ööbimise otsida, et siis linnapeal ringi jalutada. Meie imestuseks oli odav hostel välja müüdud ja järgekord oli ikka veel leti taga. Võtsime kasutusele oma briliantsed austraalia kogemused ja hakkasime suvalisi hostele kammima. Hostel leitud, seadsime sammud kohe linna. Käisime kaemas Todd river -t, kus voolab vesi vaid paar korda aastas. Meie õnneks ja tänu vihmadele nägime ka meie seda imet. Käisime kohalikus väga ägedas pubis BO's Saloon, mis näeb seest välja nagu korralik Saloon Westerni filmis. Kõrts oli sisustatud igasuguse vanaaegse kolaga. Laudade koristamine nägi välja väga traditsiooniline, klientide poolt söödud pähkli koored lükati elegantse käe liigutusega põrandale ja sinna nad jäetigi. Lisaks lahedale atmosfäärile, tegid meiega juttu kaks kojalikku tüüpi, kes meile sõbralikult seletasid kus mis asub. Tegime seal paar õlle ja nentisime, et elu on lill ja Alice Springs meile meeldib.
Täna hommikul ärkasime vara ja seadsime auto nina suure kivi ehk Uluru suunas. Mõlemal hinges suur erutus. Selleks, et Ulurud autoga vaatama minna tuleb sõita 260 km põhi maanteelt kivi suunas ja ka tagasi. Kui on aga käepärast 4x4 jeep tüüpi sõiduk ja suur seiklusjanu, võib Uluru juurest otse Lääne -Austraaliasse sõita, selleks tuleb aga läbida 1000 km üllatusterohket kruusa ja liivateed. Esmakordselt nägime seda 348 meetri kõrgust kivimürakat umbes 30 km kauguselt. See on sõnuseletamatu vaatepilt, tundub nagu keegi on puude taha suure pildi seadnud. Kõigepealt asusime suure hooga Uluru sõsarate suunas mida nimetatakse Kata Tjuta -ks. Jälle jääb sõnadest väheks ja kahjuks ei anna ka foto seda edasi, aga need on ikka väga suured ja punased kivid. Teel avastasime aga, et sipelgad on meie autosse pesa teinud ja tahavad seda üle võtta. Umbes pool tundi kulutasime sipelgatega võitlemiseks. Kuna mul oli putukamürk ja neil ei olnud midagi, siis tundub et meie võitsime. See lõi meie ajakava aga sassi. Plaani kohaselt pidime Uluru -d nautima päikeseloojangu taustal. Seega otsustaime Uluru -t lähedalt, pead kuklas uurida üsna põgusalt.
Hetkel istume hotelli lobby -s ja mõtleme kas teha üks kiire drink pubis, kus hetkel mängib live muusika. Samas peame homme jälle vara ärkama, et oma teekonda jätkata
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment