Vahepeatus

Laupäeva hommikul alustasime teekonda Port Lincolni poole, kuhu me jõudsime pühapäeva õhtupoolikul. Vahepealse öö veetsime opaalikaevanduse väikelinnas- Coober Pedy. Linnake on ehitatud sisemaale, kus ei ole lähima 400 km raadiuses mitte midagi, väljaarvatud opaali kaevandused. Huvitav on selle linna juures see, et mõningad elamispinnad on uuristatud maa alla ja neid ka müüakse, kui väga moodsaid kortereid. Koopa eeliseks on see, et suvel on liiga kuum elada tavalistes majades ja talvel jällegi liiga külm. Koopas on aga koguaeg ühtlaselt umbes 25 kraadi sooja. Vesi on selles piirkonnas väga hinnaline, põhjavesi on soolane ja sademeid esineb väga minimaalselt, õhuniiskus ületab harva 20% piiri. Tänapäeval destilleeritakse tarbevett põhjaveest. Näiteks dušši kasutamine maksma suhteliselt korraliku kopika- 1 minut pesemisaega maksab 20 Austraalia senti st. umbes 2 eesti krooni. Turismi magnetiteks on maalused muuseumid, kirikud, hotellid ja loomulikult kaevandsed. Meie jäime oma öömajale maapeale, aga käisime maa aluses muuseumis ning nägime ka mahajäetudi taga aias kala, nimelt elavad Kristi, Mario, Ronald ja Liis täiesti vee ääres. Mõnel korral isegi õnnestus kala landi otsa saada. Üldiselt lasime kalad vette tagasi, välja arvatud 1, mis läks kassile õhtusöögiks.
Tänaseks oleme järjekordselt sõitnud 1600 km ja oleme Lääne-Austraalias. Homme sõidame Esperance –sse.