Töötasime puude istutamise firmas kokku kuu aega. Elasime väikeses linnakeses nimega Inverell. Linnakest kutsuti "Sapphire city". Safiiri linnakeseks sellepärast, et antud piirkonnas leidub palju erinevaid vääris mineraale (safiirid, teemantid ja tsirkoonid). Linnake oli muhe sellepärast, et seal oli kõik olemas: suured toidupoe ketid, maccas, õllekad jne.
Tööle sõitsime iga päev 85 km ja sõitu alustasime juba kell 4 hommikul. Seega lõppes muidugi tööpäev juba kell 2 päeval. Siis oli veel vaja 85 km koju kimada ja õlle limpsimine võis alata. Tipp hetkel töötas firmas 15 eestlast kelledest 2 olid õppinud kokad, kes kogu kambale vahest supper head liha valmistasid. Lisaks eestlastele töötasid meiega koos ka 4 iirlast ja üks weilslane. Töö ise ei olnud raske, päevas pidi lihtsalt natukene rohkem kõndima kui harjunud olime. Kadi kontrollis istutajaid poisse ja pahandas kui miskit valesti ja kiitis kui kõik hästi oli. Mina aga sõitsin vett vedava traktoriga tammide ja traktorite vahet, mina väga palju kõndima ei pidanud. Istutajad poisid lasid aga nagu oravad rattas. Istutajate poiste tööks oli kõndida traktoriga samas tempos ja iga 2,5 meetri tagant puu maasse sättida ja jalaga kinni lüüa. Traktor sõitis umbes 2 kmh kuni 2,4 kmh, olenevalt pinnasest. Iga kord kui poisid püstoliga puu maasse tulistasid lasi traktor läbi püstoli maasse 0,5 liitrit( vee/väetise/spetsiaalset niiskust hoidvat geeli) segu ja 0,5 liitrit puhast vett. Kuna antud ettevõte on spetsialisserunud puude istutamisele kuivadele muldadele, siis väidetavalt on nad ainukesed Austraalias, kellel on tehnika ja kogemused seda tööd piisavalt kiirelt teha.
Puid istutati umbes 1000 hektarile kuu ajaga. Kokku on kahes farmis umbes 5000 ha maad kuhu puid istutatakse. Puid istutati investeerimise eesmärgil. Lisaks puidule saab omanik riigile maha müüa CO2 emisiooni. Ehk igale istutatud puule omandatakse mingi kogus CO2 mille ta suudab aastas ümber töödelda. Investeering on arvestatud 30 aastale ja riigilt saadakse selle aja jooksul CO2 emisiooni eest AU$ 60 mln. Lisaks rahale loodetakse, et puud peatavd erosiooni, tõstavad põhjavee taset ja vähendavad vees leiduvaid mineraal soolasid.
Üldiselt möödusid meie päevad töötades ja magades. Paaril vabal päeval käisime autoga sõitmas, suurt vee dammi vaatamas, mis oli suhteliselt tühi. Tavaliselt jõime ka natukene õlli ja ajasime niisama tobedat juttu. Noored poisid olid nii kõva väge täis, et hakkasid pärast tööd õlut jooma, hommikuks olid maganud vaid paar tundi ja äratuseks võeti Johnnie Walkeri ja cola kokteil. Terve päev rassiti vapralt kuuma päikese käes tööd teha ja õhtu jätkus jälle samas vaimus.
Töö lõppes meil 16 detsember. Veetsime paar päeva Brisbanes. Igal pool on hullud jõulud ja samas on õhutemperatuur üle 30 kraadi. Meile tundub see ikka veel päris kummalisena.
Brisbanes juhtus meil üks kummaline asi. Nimelt sõitsime rahulikult praamiga üle Brisbane riveri ja astusime uudistama lõbusõidu jõe kruisse rataslaevadega. Meile aga astus ligi ühe laeva kapten ja pakkus meile tasuta pileteid pardale. Mina olin natukene skeptiline, kuid kapten oli nii sõbralik papi, juhatas meid iluasti laevale. Laeval saime lõunatada ja Brisbane linna näha.
Praeguseks hetkeks oleme ka Brisbanest lahkunud ja suundume Cairnsi poole, kus tahame näha vihmametsasid, Great Barrier Reefi ja üldse mis sealkandis toimumas on. Jõulud veedame kohas nimega Airlie Beach.
Tööle sõitsime iga päev 85 km ja sõitu alustasime juba kell 4 hommikul. Seega lõppes muidugi tööpäev juba kell 2 päeval. Siis oli veel vaja 85 km koju kimada ja õlle limpsimine võis alata. Tipp hetkel töötas firmas 15 eestlast kelledest 2 olid õppinud kokad, kes kogu kambale vahest supper head liha valmistasid. Lisaks eestlastele töötasid meiega koos ka 4 iirlast ja üks weilslane. Töö ise ei olnud raske, päevas pidi lihtsalt natukene rohkem kõndima kui harjunud olime. Kadi kontrollis istutajaid poisse ja pahandas kui miskit valesti ja kiitis kui kõik hästi oli. Mina aga sõitsin vett vedava traktoriga tammide ja traktorite vahet, mina väga palju kõndima ei pidanud. Istutajad poisid lasid aga nagu oravad rattas. Istutajate poiste tööks oli kõndida traktoriga samas tempos ja iga 2,5 meetri tagant puu maasse sättida ja jalaga kinni lüüa. Traktor sõitis umbes 2 kmh kuni 2,4 kmh, olenevalt pinnasest. Iga kord kui poisid püstoliga puu maasse tulistasid lasi traktor läbi püstoli maasse 0,5 liitrit( vee/väetise/spetsiaalset niiskust hoidvat geeli) segu ja 0,5 liitrit puhast vett. Kuna antud ettevõte on spetsialisserunud puude istutamisele kuivadele muldadele, siis väidetavalt on nad ainukesed Austraalias, kellel on tehnika ja kogemused seda tööd piisavalt kiirelt teha.
Puid istutati umbes 1000 hektarile kuu ajaga. Kokku on kahes farmis umbes 5000 ha maad kuhu puid istutatakse. Puid istutati investeerimise eesmärgil. Lisaks puidule saab omanik riigile maha müüa CO2 emisiooni. Ehk igale istutatud puule omandatakse mingi kogus CO2 mille ta suudab aastas ümber töödelda. Investeering on arvestatud 30 aastale ja riigilt saadakse selle aja jooksul CO2 emisiooni eest AU$ 60 mln. Lisaks rahale loodetakse, et puud peatavd erosiooni, tõstavad põhjavee taset ja vähendavad vees leiduvaid mineraal soolasid.
Üldiselt möödusid meie päevad töötades ja magades. Paaril vabal päeval käisime autoga sõitmas, suurt vee dammi vaatamas, mis oli suhteliselt tühi. Tavaliselt jõime ka natukene õlli ja ajasime niisama tobedat juttu. Noored poisid olid nii kõva väge täis, et hakkasid pärast tööd õlut jooma, hommikuks olid maganud vaid paar tundi ja äratuseks võeti Johnnie Walkeri ja cola kokteil. Terve päev rassiti vapralt kuuma päikese käes tööd teha ja õhtu jätkus jälle samas vaimus.
Töö lõppes meil 16 detsember. Veetsime paar päeva Brisbanes. Igal pool on hullud jõulud ja samas on õhutemperatuur üle 30 kraadi. Meile tundub see ikka veel päris kummalisena.
Brisbanes juhtus meil üks kummaline asi. Nimelt sõitsime rahulikult praamiga üle Brisbane riveri ja astusime uudistama lõbusõidu jõe kruisse rataslaevadega. Meile aga astus ligi ühe laeva kapten ja pakkus meile tasuta pileteid pardale. Mina olin natukene skeptiline, kuid kapten oli nii sõbralik papi, juhatas meid iluasti laevale. Laeval saime lõunatada ja Brisbane linna näha.
Praeguseks hetkeks oleme ka Brisbanest lahkunud ja suundume Cairnsi poole, kus tahame näha vihmametsasid, Great Barrier Reefi ja üldse mis sealkandis toimumas on. Jõulud veedame kohas nimega Airlie Beach.
No comments:
Post a Comment