Jõulud Whitsunday 'l

Jõudsime Airlie Beachile teisipäeval 22.detsembril. Samal päeval sõitsime läbi ka Sarina -st mida nimetatakse suhkru pealinnaks. Kuna kogu linna ümbruses kasvatatakse suhkruroogu ja Sarinas on suur tehas mis roo - suhkruks töötleb. Kogu piirkond on läbi põimitud suhkru raudteega mis kujutab endast lihtsat kitsarööpmelist raudteed. Meie käisime eeskujulikult Sarinas suhkru muuseomis, kus näidati meile kuidas suhkruroogu kasvatatakse ja kuidas seda töödeldakse. Saime mekkida ka kohaliku tehase poolt valmistatud viina ja likööre. Viin oli eheda puskari maitsega, kuid mõni liköör oli päris hea. Suu magusaks astusime kohalikku infopunkti, kus olid väga sõbarik tädi ja onu. Nad ei olnud ennem kedagi Estoniast näinud ja meil paluti külaliste raamatusse sissekanne teha. Nimed kirjas ja et ikkagi "Estonia" -st, rääkisime mõne sõna juttu ja jätkasime oma teekonda Airlie Beachile. Pärast 30 minutilist sõitu olimegi kohal. Esialgu tundus väike linnake nagu iga teine Austraalias. Esialgu jäi silma küll rohkem palmipuid ja rohkelt noori tänavatel liikumas. Jõudsime oma ööbimiskohta, kuid ennem kui check in -i teha saime rääkis meile leti taga olev tütarlaps pikalt ja laialt, kuidas Whitsuday -l peab kindlasti paadiga merele minema: kalu, koralle ja teisi saarekesi vaatama. Rääkisime kõik üksteise võidu mida teha tahame, kuni lõpuks tuli tüdrukul meelde, aga annaks meile kõigepealt ühe toa. Saime oma võtme ja palju lektüüri, kust sai erinevaid pakkumisi valida. Uurisime värvilisi pildikesi ja valisime tiiru kiir kaatriga saarte vahel koos väikese snorgeldamise ja bush walkiga. Kell oli juba lähenemas 7 -le õhtul, siin läheb juba 7:30 pimedaks. Tegime väikese tiiru Airlie Beachi külakeses, avastasime et jällegi on kõik vajalik olemas- palju söögikohti, poed ja pubid.
Järgmise päeva hommikul korjati meid kell 8:45 bussi peale ja sõidutati sadamasse. Seal saime teada, et ilma stingersuit -ta vette ei soovitata minna, sest oktoobrist juunini on millimallikate oht. Laenutasime siis endale ülikonna, mis on nagu üks suur ujumispüks. Iga kord kui kavatsed vette minna tõmbad selle selga, et millimallikad torkida ei saaks. Peale tunniajast sõitu jõudsime esimesse randa, kus lasti meid merele lahti snorgeldama. Enne muidugi küsiti, et kas keegi on esimest korda ka, et vaja teha kiire kursus snorgeldamise varustuse kasutamise kohta. Arvake, kui palju oli 20-st inimsest esimest korda?? Õige vastus: Meie kaks:D Julgestus sõnad kaasas lasti meid vette. Esimese kohas oli vee sügavus kuskil 2 meetrit ja teises 12 m. Alguses oli päris võõras vee all suukaudu hingata, kuid peale mõneminutilist harjutamist ja proovimist, tuli ka õige tunnetus. Veealune maailm on ikka uskumatu- nii palju värve ja erinevaid elusolendeid! Kaladel oli suhteliselt ükskõik, et seal nende seas hulpisid. Mõni kala oli isegi nii julge, et tuli hästi lähedale ja vaatas mõniaeg tõtt.Tore, et vastu maski ninaga toksima ei tulnud, et mis asi sina veel selline oled??
Erutavad veealused seiklused tehtud, viidi meid Whitsunday Island-le, kus kõndisime läbi metsa ühte vaateplatvormi. Kohale jõudes avaldus meile silmipimestavalt valge liiva ja hingematva rohekassinise veega rand. Vaatepilt oli küll miljoni dollari vääriline!!! Vaadatud küll, viidi meid sinna randa kohale, kus saime lõunat ja niisama ujuda ning lesida rannas. Väga mõnus oli:P Tagasi kaldale jõudsime poole 5 paiku õhtul. Pärastpoole käisime linnapeal ja lähedal olevates randades jalutamas. Jõululaupäeva hommikul oli õues 33 kraadi sooja, ja päike oli õrna pilvekihi taga, mis tegi kogu elu ja olu vägagi ebameeldivaks, sest jube kuum oli. Päeval lesisime rannas ning õhtul käisime pubi-klubis. Pubis oli olemas ka loomulikult jõuluvana, kes küll oli shortside ja plätudega aga selle eest oli tal 2 korda suurem kõht kui tavaliselt oleme harjunund nägema. Tüdrukud olid punakuuest nii vaimustuses, et kiskusid teda küll ühele ja jälle siis teisele poole, et saaks pilti teha ning ka jõulumehe süles olla mõni hetk.
25nda detsembri hommikul jätsime Airlie beachiga jällenägemiseni ning asusime teele Townsville poole, mida kutsutakse Capital of North Queensland (Põhja Queenslandi pealinnaks). Seal ootab meid ees Ege ning võibolla uued huvitavad seiklused, millest anname esimesel võimalusel teada.