Viimases postituses rääkisin, et me aitame korraldada Emadepäeva lõunat aukosuli Anu juures kodus. Ettevõtmine oli päris hirmutav, sest ei teadnud ju päris täpselt arvestada toidukogustega, kui palju inimesi tuleb ja kuidas me oma kulud-tulud tasa saame. Plaanis oli veel ehitada korralik Eestipärane puudega köetav grill, milleks läks poistel vaja palju aega ja planeerimist, et see kõik töötaks. Sellest aga oskab Mait rohkem rääkida ja ta kirjutab sellest peagi ka siia.:D
Toidu tegemisest. Triin-Liis küpsetas nädal aega leiba. Tulemuseks 40 leiba, iga päev 8 tükki, mis röövis temalt korralikult uneaega. Leivategemine ju nii pikk ja aeganõudev protsess:D Kärt meisterdas aga samal ajal magustoitu, milleks olid rabarberikoogid ja kirju koer. Minu ülesandeks oli välja uurida sprottide asukoht ja aidata teha kartulisalatit. Tiia tegi maksapasteeti, rabarberikooki ja ka kartulisalatit.
Neljaäeval ja reedel olime Triin-Liisi ja Kuno juures, kus oli meie toidutegemise peakontor. Reedel siis tegime suurema eeltöö ära, milleks olid: munade keetmine ja pooleks lõikamine, leibade tükeldamine, singirullide keeramine, rabarberikoogi tegemine jne. Õnneks oli abikäsi palju ja kella 10-ks õhtul põhi ettevalmistus tehtud.
Laupäeval läksime juba 8 aukonsul Anu juurde ja andsime viimase lihvi. Kella 12ks oli kõik valmis ja esimesed külalisedki kohal. Poisid olid grilli juures lihameitrid ja Triin-Liis valvas, et laual oleks kõik mis vaja. Mina, Kärt ja Tiia köögis valmis tegemas, mida oli hetkel vaja. Üritusel oli ka ansambel,kes pakkus toredat traditsioonilist Eesti muusikat. Andsambli üks liige oli Anu poeg Alex.
Lõppkokkuvõttes läks kõik väga hästi ja kiitusi saame/saime külastajatelt kuhjaga, et toit maitses ja nägime üldse ilusad välja, sest türukud kandsid Muhu seelikuid ja Eestipäraste tikanditega särke ning poisid murumütse-linast särki.
Külastajate arv oli ka päris ootamatult suur-135, sest arvasime päris alguses, et tuleb kuskil 100 inimest aga mingil hetkel oli registreerunuid juba 125, aga nii suurt arvu ei osanud keegi oodata. Igastahes Anu arvas, et peaksime kindalsti veel korraldama selliseid üritusi ja tema pani juba meie jaoks 15. november lukku Food Festivalile, Perthis.
Eks vaatame, mis selleks ajaks toimunud on, sest sinna aega küll aga väga hea tunne on, et olen/oleme saanud osaleda sellise ürituse korraldamisel ja kindlasti teeks seda jälle!!!!
Toidu tegemisest. Triin-Liis küpsetas nädal aega leiba. Tulemuseks 40 leiba, iga päev 8 tükki, mis röövis temalt korralikult uneaega. Leivategemine ju nii pikk ja aeganõudev protsess:D Kärt meisterdas aga samal ajal magustoitu, milleks olid rabarberikoogid ja kirju koer. Minu ülesandeks oli välja uurida sprottide asukoht ja aidata teha kartulisalatit. Tiia tegi maksapasteeti, rabarberikooki ja ka kartulisalatit.
Neljaäeval ja reedel olime Triin-Liisi ja Kuno juures, kus oli meie toidutegemise peakontor. Reedel siis tegime suurema eeltöö ära, milleks olid: munade keetmine ja pooleks lõikamine, leibade tükeldamine, singirullide keeramine, rabarberikoogi tegemine jne. Õnneks oli abikäsi palju ja kella 10-ks õhtul põhi ettevalmistus tehtud.
Laupäeval läksime juba 8 aukonsul Anu juurde ja andsime viimase lihvi. Kella 12ks oli kõik valmis ja esimesed külalisedki kohal. Poisid olid grilli juures lihameitrid ja Triin-Liis valvas, et laual oleks kõik mis vaja. Mina, Kärt ja Tiia köögis valmis tegemas, mida oli hetkel vaja. Üritusel oli ka ansambel,kes pakkus toredat traditsioonilist Eesti muusikat. Andsambli üks liige oli Anu poeg Alex.
Lõppkokkuvõttes läks kõik väga hästi ja kiitusi saame/saime külastajatelt kuhjaga, et toit maitses ja nägime üldse ilusad välja, sest türukud kandsid Muhu seelikuid ja Eestipäraste tikanditega särke ning poisid murumütse-linast särki.
Külastajate arv oli ka päris ootamatult suur-135, sest arvasime päris alguses, et tuleb kuskil 100 inimest aga mingil hetkel oli registreerunuid juba 125, aga nii suurt arvu ei osanud keegi oodata. Igastahes Anu arvas, et peaksime kindalsti veel korraldama selliseid üritusi ja tema pani juba meie jaoks 15. november lukku Food Festivalile, Perthis.
Eks vaatame, mis selleks ajaks toimunud on, sest sinna aega küll aga väga hea tunne on, et olen/oleme saanud osaleda sellise ürituse korraldamisel ja kindlasti teeks seda jälle!!!!
No comments:
Post a Comment