Tegemisi Austraalia Troopikas

Oleme ennast Inghamisse sisse seadnud ja nüüdseks oleme juba kaks nädalat tublisti tööl käinud.
Esimene nädal tööl oli päris põnev, kuna sellel hetkel kui me alustasime möllas siin troopiline tsüklon "Olga", mis puistas korralikult sademeid kõikjale kust ta üle pöörles. Seega oli maa väga pehme ja mudane. Traktorid vajusid maa sisse ja ka mõningad inimesed, näiteks meie suur ülemus käis tähtsa näoga ringi kuni põlvest saati maase vajus.
Tööst vabal ajal käisime Austraalia kõrgeimat koske "Wallaman falls" vaatamas, kus vesi langeb 268 meetri kõrguselt. Vaatepilt oli võimas! Me ei võtnud ette jalutuskäiku kose alla, kuna oli juba õhtune aeg ja arvatavasti oleksime pimeda kätte jäänud. Plaanisime minna ka teist lähedal olevat koske vaatama minna aga tänu vihmadele voolas vesi teel nii, et mina enda väikese autoga seda läbida ei julgenud. Teine kord proovisime uuesti, seekord kimasime ühest ojast läbi, millele järgnes ka teine, lõpuks läks kõik hästi, vesi oli vaid karbini. Edasi tuli aga minna jala, mille sisse kuulus kivise jõe ületamine. Nagu alati, olime suhteliselt halvasti ette valmistunud, mõlemal olid jalas varbavahe plätud. Kui keegi on kunagi proovinud märga plätut jalas hoida, siis need teavad kuidas on sellise asjandusega kiirevoolulises jões mööda kive turnida. Seega otsustasime oma ürituse poole jõe pealt katkestada ja nukralt koju naasta. Kuid küll me selle koha veel vallutame.
Nüüdseks oleme ka saanud viimase kinnituse, et Eestlastega koos töötada on väga halb mõte. Kadi laenas ühele poisile oma kõrvaklappe, mis kohe ka ära varastati. Seega väga tore on koos varastega töötada.