Alustasime oma ülipikka lennuteekonda 12. novembril kell 7:36 Tartust. Kõik sujus väga ladusalt, välja arvata öine pakkimine ja väike ärevus :D
Me teadsime juba ette, et Frankfurdis peame ülepeakaela tormama, nii ka läks. Eesti Õhule tavapäraselt lend hilineb ning hilines veelgi, kuna meie lennuki start sattus samale ajale kui maandus United States of America suuur lennuk. Seoses sellega hilines meie lend Frankfurti 15 minutit. Terminali saabumise hetkest jäi meil aega 30 minutit, et jõuda Dubai lennule. Seega jooksime Kadiga kahekesi nagu kaks Ida-Euroopa turisti, kuid säilitasime külma närvi ja leidsime esimese raksuga õige tee. Check-In 'is oli meil hästi tore Saksa neiu, kes kohe igale poole helistas ja ütles: "Kui nüüd kiiresti jooksete, siis võibolla jõuate oma lennule!!!" Meie tormasime nüüd ikka päris suure kiiruga, pead seljas. Turvakontrollis tehti meile (minuarust) miinimum kontroll, peaaegu et vaadati ainult otsa :P. Kuid nagu araablastele kombeks oli nende lennuk hilinemas ja aega oli küll. Kui meie pardale mineku järjekorda jõudsime oli see 5x pikem kui Rimi kassa saba. Sihtkohta st Dubaisse aga jõudsime plaanitud ajal :) Edasi oli kõik väga "fine" Emirates 'i tourist class oli nagu Eesti Õhu Business klass+ :P : anti süüa juua (õlut, veini); iga üks sai oma monitorist vaadata mida soovis (filmid, seriaalid, Tv programmid, mängida mänge ja kuulata muusikat). Kuus tundi möödus nautides ja mängides.
Dubaisse jõudes lõi lennuki ukselt 27 kraadi vastu vahtimist, aga õnneks olid lennujaamas konditsioneerid :D Järgmist lendu ei olnud vaja väga kaua oodata. Kõndisime terminalis natukene ringi ja tegime väikesed mahlad ja kohvid. 02:35 Dubai aja järgi startis lennuk Perthi poole. Alustuseks anti korralikult süüa ning seejärel magama :D
Frankfurdis kohtusime kolme toreda Eestlastega, kes tulid samuti koos meiega Perthi ja ööbivad alustuseks isegi samas hostelis :P Milline kokkusattumus!!!
Perthi jõudes ootas meid ees päikesepaiste ja 25 kraadi sooja. Lennujaamas peedistati ainult mind, ülejäänud said väga kergesti kontrollist läbi. Kadi muretses isegi oma miniatuurse õnnekastani pärast, mis tal rahakotis oli :P Jõudsime ilusati oma hostelisse ja seadsime end sisse. Õhtul tegime väikese tiiru ümber kvartali, et mitte liiga vara magama minna, sest ajavahe on ikkagi tohutu.
Friday, November 14, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
ÕNNEKASTAN ? WTF !!!
piiripeal on ju öeldud et selline praht tuleb minema visata.
Nüüd iga kord lennukiga lennates peab kadi värisema, sest osariikide vahel on ka igast agriculture ban'id :D
T.,
Teet
Post a Comment